Pärnu kõrgeim mägi

Pärnu kõrgeim mägi on Munamägi


Kuidas laudsiledasse Pärnusse on tekkinud künkake, mida uhkelt mäeks kutsume - Munamägi.
Munamäe tekkele pani aluse Pärnu uute kindlustuste rajamise alustamine 1670. aastal. Siis hakati linna ümbritsema moodsa vallide süsteemi, bastionide, raveliinide ja laia vallikraaviga. Pärnu oli sel ajal Rootsi kuningriigi osa ja kuningriigis hinnatud süsteemi järgi, pidi kindlustatud ala kaitsma 7 vallidega ühendatud bastioni. Munamägi ongi ühe bastioni kohal, mille nimi oli Mercurius. Kevadel, maikuus 1902, asuti Lõuna tänava äärse valli kallale, saeti maha vallil kasvanud vana rootsiaegne pärn ja Tallinna värava poolne muld kärutati inimjõul mere poole Munamäeks. Bastioni mulda kärutasid vallikraavi ja Munamäeks vangid. Mäe tippu tehti ümmargune plats, kust sellel ajal sai merd imetleda, kuna mäe ja mere vaheline hoonestus oli napp. Künka külgedele istutati puid ja põõsaid ning tehti ka jalgteed. Ka idapoolne külg kuni Vee tänavani korrastati ja haljastati. Munamäe tippu ehitati enne Esimest ilmasõda kohvik. Selle uue künka ristis rahvas Munamäeks. Kirjutatakse, et seal olevat olnud palju tigusid.

Suure muutuse Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kindluslinna staatuse kaotamine 1834. a., kui kindlustusala ja hooned anti kroonu poolt linnale üle. Seejärel algas kindluslinna välimuse muutine. Vallikraavid täideti mullaga, linn sai juurde uusi vabu maa-alasid. Bastionid Saturn, Mars, Sol, Jupiter ja pool Mercuriust kadusid (Mercuriuse viimasest poolest sai hilisem Pärnu nn. Munamägi). Tänapäeval on veel tervelt säilinud Luna ja Veenuse bastionid neid ühendava valliga ja Tallinna värav Luna ja Mercuriuse vahel. Hilisemal ajal muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ning puiesteedeks.

Populaarsemad mänguväljakud on suviti rannas ja Pärnu kesklinnas asuv Munamägi. Viimase kõrval on ekstreemspordiväljak.

(Allikas: http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2010-06-11.6412543399/image_large)

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Posts (Atom)